MTÜ Meedikud ja Teadlased NETS’ist

MTÜ Meedikud ja Teadlased NETS’ist

AVALIK PÖÖRDUMINE KÕIKIDELE RIIGIKOGU LIIKMETELE 30.03.2022
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muutmise ning sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus (536 SE)- probleemistik ning esitatud kujul menetlemise
tagasilükkamise vajadus

Lp. Riigikogu liige
NETS II ehk 536SE jõuab Riigikogus esimesele lugemisele 6. aprillil. Meile teeb muret praeguse
seaduse liiga kiire muutmine. Järgnevatele punktidele baseerudes teeme ettepaneku antud
seaduseelnõu tagasi võtta ja uuesti läbi töötada, arvestades Eesti rahva tervise kõiki aspekte
ning põhiõigusi.
Kokkuvõte probleempunktidest:

1) Vastupidiselt riigikohtu soovitusele suurendada koroonakriisis parlamendi rolli ning
rakendatavate meetmete läbipaistvust, on eelnõu järgi otsustusprotsessist riigikogu
täiskogu täiesti välja jäetud.
2) Põhiseadusest kinnipidamine on eriti oluline just kriiside ajal. Kõik nakkushaiguse ennetusja tõrjemeetmed peavad jääma kooskõlla põhiseadusega.
3) Definitsioonid on mitmeti tõlgendatavad ja segased ilma mõõdetavate piirväärtusteta,
mille tulemuseks võivad olla otsustusvead. Ebaproportsionaalselt määratud ennetus- ja
tõrjemeetmed on otseseks ohuks riigi elanike vaimsele ja füüsilisele tervisele ning riigi
majandusele.
4) NETSi muudatused ei saa lähtuda ainult Covidist, vaid peaksid arvesse võtma ka kõiki teisi
ohtlikke nakkushaigusi.
5) Iga ohtliku nakkushaiguse ennetus- ja tõrjemeetmed peavad läbima riskianalüüsi nii
haiguse kui määratud meetmete mõju arvesse võttes.
6) NETSi koostamine vajab kõrgel tasemel asjatundlikkust nii epidemioloogias, viroloogias,
infektsioonhaigustes kui mikrobioloogias. Teeme ettepaneku kutsuda kokku vastavasisuline
seminar (töörühm), kus on võrdses proportsioonis esindatud nii RK erakondade üleselt
volitatud poliitikud kui eksperdid, kes võrdsetes õigustes osalevad lahenduse otsimisel.
Probleemistik millele juhime teie tähelepanu:
1) Nimetatud seaduse kontekstis tuleb eelistada olulistes küsimustes parlamendi
otsustusõigust, kuna kavandatavad piirangud ja meetmed sekkuvad otseselt kodanike
põhiõiguste sfääri. Kui riigikohus märkis, et toetab eelnõu koostajate soovi suurendada
koroonakriisis parlamendi rolli ja rakendatavate meetmete läbipaistvust, siis eelnõu järgi
annaks valitsuse määrusega kehtestatud piirangutele seisukoha (mitte isegi nõusoleku või
hinnangu) riigikogu valdkondlik komisjon ning otsusest vaid teavitataks riigikogu juhatust –
otsustusprotsessist on täiesti välja jäetud riigikogu täiskogu. Selline lõpptulemus ei taga Eesti
rahva huvide esindatust parimal viisil.
Riigikohus märkis selgelt, et läbipaistvuse suurendamiseks tuleks tagada otsustajate poliitiline
vastutus ning eelistada tuleks parlamendi, äärmisel juhul valitsuse või valdkonna ministri, mitte
terviseameti ametnike või koolidirektorite otsustusõigust.
Planeeritavatest muudatuste kohaselt saab valitsus sisulise ainuõiguse elanikele piirangute
kehtestamiseks, samuti õiguse seadustada tagantjärele senised otsused. Sellist muudatust ei
saa demokraatlikus riigis toetada.
2) 281 punktide 4; 6 järgi
(4) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määruses kehtestada
füüsilisele isikule järgmisi meetmeid, piiranguid ja nõudeid:
6) kohustus täita muid asjakohaseid nõudeid, mis aitavad kaasa eriti ohtliku või ohtliku
nakkushaiguse leviku tõrjele ja on vältimatult vajalikud ning mille kohta on enne
määruse vastuvõtmist kuulatud ära Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoht ja
millest on teavitatud Riigikogu juhatust.
Lisaks probleemile, et Riigikogult kaob esitatud muudatuse tulemusena otsustus- ja
kaasarääkimisõigus, on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et kehtestatud meetmed peaksid olema
proportsionaalsed tänaste teadmiste valguses. Leiame, et ühetaolise ja kõikehõlmava
piirangute kehtestamine juba tuttavate haiguste puhangute korral võib olla põhendamatu, nagu
on ka selliste volituste andmine täitevvõimule.
Seaduseelnõusse on kirjas ebamäärane “muude asjakohaste nõuete täitmise kohustus”, mis
võib kaasa tuua etteaimamatute sundkohustuste kehtestamise valitsuse poolt ilma laiema
arutelu ja kaasamiseta.
Parlamentaarse riigikorraga Eesti Vabariigis peab otsustamine kõiki elanikke puudutavate
teemade, sh terviseteemade puhul minema tagasi Riigikogu kätte, mitte toimuma valitsuse
määruste tasandil.
3) Segased ja mitmeti tõlgendatavad definitsioonid
§ 2 lg 3 ütleb:
„(3) Ohtlik nakkushaigus on nakkushaigus:
1) mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille levik toob kaasa tervishoiualase
hädaolukorra või selle ohu või
2) mille kulg on raske ja mille levik toob kaasa tervishoiualase hädaolukorra või selle
ohu.“;
Ohtliku nakkushaiguse definitsioon on mitmeti tõlgendatav, segane ja laialivalguv ilma
mõõdetavate piirväärtusteta (kuidas on mõõdetav tervishoiualase hädaolukorra oht? Millised
on levimuse määramise printsiibid?). Samuti ei võta see arvesse konkreetse nakkushaiguse
riskirühmi ja seeläbi ei võimalda suunata ressurssi sinna, kus seda on tegelikult vaja. Lisaks
tekitavad ebaproportsionaalselt määratud vahendid olulist kahju nii riigi majandusele, samuti
riskigruppi mittekuuluva populatsiooni vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Defintisioonis puudub seos nakkuse sisulist ohtlikkust määravate teguritega.
Nt. 2) nakkushaigus – haigus või haigustunnusteta seisund. Haigustunnusteta kandlusseisund
ei ole haigus! 3) eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja
ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. Käesoleva seaduse tähenduses on eriti ohtlikud
nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja
tuberkuloos. Nt: Tuberkuloos on halb haigus, kuid pole kunagi olnud eriti ohtlik, kuna ei levi
kiiresti ja ulatuslikult. See haigus on tugevalt seotud populatsiooni sotsiaal-majandusliku
olukorraga. Eestis on tuberkuloos ammu kontrolli all ja ravitav ilma eriliste epideemiatõrje
meetmeteta.
Ohtliku nakkushaiguse definitsioon peab olema seotud nakkusesse haigestumise (lihtsalt PCR +
test ei näita haigestumist/levimust) ja suremusnäitajaga (nakkusest põhjustatud surmad)
vastasel juhul võivad klassifitseeruda ohtlikuks nakkusnaiguseks ka iga-aastaselt meie
kliimavöötmes ulatuslikult levivad ülemiste hingamisteede nakkushaigused nagu gripp,
paragripp, RSV-, adeno- jt viirused.
4) Eelnõu sätestab § 27 osas:
(2) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada karantiini konkreetse eriti ohtliku või
ohtliku nakkushaiguse kohta, sealhulgas määrata isikutele kohaldatava karantiinis
viibimise perioodi.
Antud punktides on valitsusel liiga lai otsustusõigus. Selle põhjal saab valitsus karantiini ja
piiranguid kehtestada ka suhteliselt kergete sümptomitega kulgeva nakkushaiguse või
proportsionaalselt madala suremusega nakkushaiguse korral, lisaks ajalimiiti pole määratud.
㤠281
. Eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõrje
5) kohustus teha terviseuuring, sealhulgas anda analüüs eriti ohtliku või ohtliku
nakkushaiguse tuvastamiseks;
Ilma haigussümptomiteta tervet inimest ei tohi allutada sunduslikele terviseuuringutele.
(5) Terviseuuringust keeldumise korral võib isiku suhtes kohaldada käesolevas seaduses
sätestatud viibimiskeeldu või liikumisvabaduse piiranguid.
(1) Karantiin on eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku korral
kohaldatav meede, mille kohaselt on isikul kohustus viibida elukohas või püsivas
viibimiskohas, kui tal on diagnoositud eriti ohtlik või ohtlik nakkushaigus, kui
tervishoiuteenuse osutaja tehtud analüüsi tulemus on positiivne või kui isik on
nakkuskahtlane.
Karantiininõude võib antud paragrahvi järgi kehtestada kuni 30 päevaks, seejuures on isikul
kohustus viibida elukohas või püsivas viibimiskohas nii juhul, kui analüüsi tulemus on positiivne
kui ka juhul, kui isik on lihtsalt nakkuskahtlane ehk siis kontaktne. Seega on sisuliselt ilma
testitulemuseta võimalik inimest kuni 30 päevaks karantiini mõista, samas on selgitamata, millel
põhineb niivõrd pikaajaline inimeste liikumisvabaduse piiramise meede. Termin ”nakkusohtlik”
ei ole selles kontekstis piisavalt tõendatud ega põhjendatud ning on vastuolus
põhiseadusega.
5) Eelnõule lisatud rakendusaktide kavandisse on sisse kirjutatud täisealiste kodanike
ühiskondlikes tegevustes osalemine sisuliselt ainult kas Covidi vastu vaktsineerituna või
läbipõdenuna. Tänaste teadmiste valguses on see põhjendamatu, kuna teame, et uute
nakkushaiguste immuniseerimiskatsed ei pruugi olla efektiivsed. Ei ole põhjendatud piirata
kodanike liikumisvabadust vaktsineerimisstaatusest lähtuvalt. Mitmed mainekad teadlased (ka
Teadusnõukoja liikmed) ja eksperdid on välja toonud nn. vaktsineerimispassi ebaefektiivsuse,
arvestades et hooajalised viirused muutuvad kiiresti ajas, vaktsiinid aga on välja töötatud
varasemale tüvele, ning hilsemas epidemioloogilises situatsioonis kaotavad toime. Sellisele
muutlikule situatsioonile haigustekitaja/ennetuse vahel ei saa luua seaduse meetmeid.
Meie ettepanekud:
NETS võib määrata lähiaastatel Eesti elu olulisel määral. NETS peab olema kvaliteetne seadus ja
selle valmimine ei tohi toimuda kiirkorras. Parandused senisesse 2003 a NETSi ei näi mõistlikud.
Uue NETSi valmimisse peaks kaasama erinevaid nakkushaigustega tegelevaid eksperte. NETSi
koostamine vajab kõrgel tasemel asjatundlikkust epidemioloogias, viroloogias,
infektsioonhaigustes, mikrobioloogias. Soovitame töövormina seminari, kuhu on oluline
kaasata ka epidemioloog(id), erinevalt Teadusnõukodade koosseisust, kus nad puudusid.
Infektsionist tegeleb nakkushaigusega ühe inimese tasandil. Epidemioloogia on eriala, mis
käsitleb piiritletul rühmal (rahval või rahvastiku alagruppidel) esineva infektsioonhaiguse leviku
põhjusi, tegureid, haiguse esinemise sagedust ja riskitegureid. Võimalik, et epidemioloog(id)
tuleks kaasata (lähi)välismaalt, kuna Eestis on see eriala klassikalisel kujul hääbumas. RK liikmed
ei saa olla meditsiinis spetsialistid, sest tänasel päeval on isegi tegevarstil võimatu olla
arstiteaduse teise eriala spetsialist sel määral, et RK-s seadusi kujundada. Kokkukutsutud
seminartegevuses peaks olema võrdses proportsioonis esindatud nii RK erakondade üleselt
volitatud poliitikud kui eksperdid, kes võrdsetes õigustes osalevad lahenduse otsimisel. Vajalik
on oluline ettevalmistus ekspertide leidmise, analüüside ja üldistuste läbiviimise näol jne.
Otseselt ei ole nimetatud NETSi seminar seadustandev, kuid on eelsamm NETSi seaduseelnõu
RK suurde saali liikumisel.
NETSi muudatused ei saa lähtuda ainult Covidist, vaid peaksid arvesse võtma ka kõiki teisi
ohtlikke nakkushaigusi, mitte vaid ühte hetkel aktuaalset respiratoorset viirust. Iga
nakkushaiguse ennetus- ja tõrjemeetmed peavad läbima riskianalüüsi, kus vastatakse
järgnevatele küsimusele:

  1. Kui ohtlik on haigus?
    a. Sümptomid ja tüsistused
    b. Viiruse nakkavus (nakatunute % populatsioonist) ja virulentsus (haigestunute
    % populatsioonist)
    c. Viiruse levimus = haigestunud (test + vähemalt üks sümptom)
    d. Kes on haiguse riskigrupp/riskigrupid?
    e. Haiglaravi vajajate arv, vanus, kaasuvad haigused
    f. Suremuse protsent haigestunutest (suremusstatistika peab olema kooskõlas
    surmade algpõhjusega)
    g. Surnute keskmine vanus ja kaasuvad haigused
    h. Ülesuremus
  2. Millised on plaanitavate ennetus- ja tõrjemeetmete võimalikud kahjud rahvatervisele ja
    majandusele?
  3. Millised nakkuse tuvastamise ja leviku määramise printsiibid/meetodid on kliiniliselt
    asjakohased ja usaldusväärsed?
  4. Kui nakkuse leviku üheks määramise vahenditeks plaanitakse kasutada PCR teste, siis
    tuleks PCR testide kordustsüklite lävi viia kooskõlla teaduspõhisusega. Siinkohal tuleks vastata
    küsimusele, milline on liiga tundlike, näiteks üle 32 kordustsükli omava PCR testide
    usaldusväärsus ja kliiniline asjakohasus?
  5. Vaid positiivse testi olemasolu ilma kliinilise pildita ei saa olla nakkuse kinnitajaks, kuna
    PCR test ei tee vahet nakkusohutute viirusfragmentide ja nakkusohtliku viiruse vahel.
    Segased mõisted võivad tuua kaasa suured ostustusvead. Ebaproportsionaalselt määratud
    ennetus- ja tõrjemeetmed on aga otseseks ohuks riigi elanike vaimsele ja füüsilisele tervisele
    ja riigi majandusele.
    Meie hinnangul puudub tõenduspõhine alus seaduseelnõu ja rakendusaktide kavandite sellisel
    kujul edasiseks menetlemiseks ja me teeme ettepaneku antud seaduseelnõu tagasi võtta ja
    uuesti läbi töötada, arvestades Eesti rahva tervise kõiki aspekte ning põhiõigusi.
    Lugupidamisega,
    MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
    30.03.2022
    Viited:
    https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78e753ef-87d0-4146-8415-
    a3e686151652/Nakkushaiguste%20ennetamise%20ja%20t%C3%B5rje%20seaduse%20muutmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%
    20seaduste%20muutmise%20seadus
    https://www.err.ee/1608507479/riigikohus-nets-peaks-olema-selgem-ning-poliitiline-vastutus-suurem
    https://www.err.ee/1608424586/valitsus-hakkab-nets-i-muutma
    https://www.err.ee/1608482516/valitsuse-plaan-nets-i-muutmiseks-annab-riigikogule-ja-oiguskantslerile-suurema-sonaoiguse

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.